Meie seas on tuhandeid, kes elavad oma kodus pideva hirmu ja neisse sisendatud häbi-ja süütundega.
Ärkan hommikul kell kuus läbi ventilatsioonitorude kostuva naise röökimise peale. Püüan uuesti uinuda, kuid ei saa, sest naise karjed lähevad üha metsikumaks. Kobin voodist välja, istun telefon käes diivanil ning mõtlen: “Kas ma peaks?” Otsustan helistada politseisse.
Loe täispikka artiklit aadressil :